ITSPEA blog

Naatan Nohiku Litsensi valikud. Ärivaraline litsents (EULA) on litsentsileping, mis võimaldab kasutajal litsentsi ostes kasutada seda tarkvara nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Sellel lähtekood ei ole avalikuselle kättesaadav, see võimaldab müüa tarkvaralitsentse teistele ettevõtetele või üksikisikutele ning nemad saavad tarkvara tuge ja uuendusi. Ärivaraline litsents annab omanikule tarkvara üle rohkem kontrolli. Selle Litsentsi miinused: hind võib olla liiga suur, eriti väikeettevõtete või üksikkasutajate jaoks. kasutajad ei saa tarkvara muuta või kohandada.Nende lepingud on sageli liiga pikad ja enamasti paljud kasutajad ei loe neid ja lihtsalt vajutavad "Nõustun". GNU üldine avalik litsents (GPL) on tarkvaralitsents, mis annab kasutajatele õiguse tarkvarale vabalt juurde pääseda, seda muuta ja levitada. GPL on copyleft-litsentsi tüüp, mis tähendab, et GPL-i litsentsitud koodiga loodud tarkvara peab samuti olema GPL-i alusel litsentsitud. GPL-i eeliseks on s

WIPO (World Intellectual Property Organisation) vastutab intellektuaalomandi edendamise ja kaitsmise eest kogu maailmas. Intellektuaalomand hõlmab erinevat tüüpi immateriaalset vara, nagu patendid, autoriõigused ja kaubamärgid. Nendel on maailmamajanduses väga oluline roll, eriti digitaalajastul, kus tehnoloogilised edusammud on kiired ja hüppelised. Praegu on WIPO intellektuaalomandi süsteemi üks edukamaid mudeleid patendisüsteem. Patendid annavad leiutajatele ainuõiguse oma leiutisi teha, kasutada ja müüa piiratud aja jooksul, tavaliselt 20 aastat alates esitamise kuupäevast. Patendisüsteem on innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute soodustamiseks ülioluline. Andes leiutajatele ainuõigused, saavad nad oma investeeringud tagasi teenida ning kasumit teenida, mis võib rahastada tulevasi uuendusi. Teisest küljest vajab autoriõiguste süsteem kohandusi, et muutuva ajaga kaasas käia. Praegused autoriõiguse seadused olid enamasti loodud analoogajastu jaoks eg

Mõiste "netikett" võeti kasutusele 1983. aastal, et kirjeldada hea veebikäitumise reegleid ja tavasid. 1997. aastal avaldas Virginia Shea raamatu "Netiquette", mis esitas juhised õigeks veebikäitumiseks. Tänapäeval on mõned rohkem, teised vähem olulisemad kui need olid sel ajal.  Esimene käsk, mis on tänapäevalgi oluline, isegi rohkem oluline kui ta oli sellel ajal, on "Ole inimene" (Remember the human). See suunis rõhutab, kui oluline on kohelda teisi austusega ja väärikalt isegi veebimaailmas. Enamik inimesi arvab, et internet on koht, kus igaüks võib öelda kõike ilma tagajärgedeta. Siiski on oluline meeles pidada, et ekraanide taga on tõelised inimesed ja nende sõnad võivad nende elu oluliselt mõjutada. Sotsiaalmeedia ajastul, kus inimesed saavad hõlpsasti anonüümsuse taha peitu pugeda ja küberkiusamine on suur probleem, on see käsk olulisem kui kunagi varem. Käsk, mis on aastatega oma tähtsuse kaotanud, on "Austa teiste inimeste aega ja võrguühend

  Digiühiskonna arengukava 2030 SWOT Tugevused: Eestil on digiteenuste, nagu e-riik, e-maksustamine ja e-residentsus, tegemisel olnud väga edukas. Eesti väike ja tehnikateadlik elanikkond teevad selle heaks keskkonnaks uutele digilahendustele. Plaan edendab uute tehnoloogiate, nagu AI, plokiahel ja 5G, kasutamist. Nõrkused: Suured eesmärgid võivad rahastamise ja elluviimise osas raskusi esitada. võib süvendada digitaalset lõhet, jättes maha mõned inimesi, nagu eakad või need kellel puudub juurdepääs Internetile. Aina suurened vajadus IT spetsialistidele Võimalused: Parandab avalike teenuste tõhusust, mis tooks kaasa kulude kokkuhoiu Säästab inimeste aega. võib tuua eestisse välisinvesteeringuid, luues uusi töövõimalusi. Ohud: Vaja rohkem küberturvalisust: rohkem digiteenuseid > rohkem võimalusi küberrünnakuteks. Lahendused muutuvad keerulisemaks -- nende hooldamine ja arendamine kulukamaks